Kontserdid

N 13.10.2005 kell 19.00 Tallinn, Rotermanni soolaladu
"PÕIMITUD LIIKUMISED"
ESIETTEKANDED EESTI MUUSIKAAKADEEMIA ELEKTRONMUUSIKA STUUDIOST
Tarmo Johannes (flööt)
Eneli Hiiemaa (flööt)
Enno Mõttus (löökpillid)
Hendrik Soon (viiul)
Joosep Kõrvits (tšello)
Kavas:
Vootele Aer, Pille Kangur, Hans-Gunter Lock, Malle Maltis, Kaido Suss, Mirjam Tally, — uute teoste esiettekanded.
Pilet 80.- (60.-)

R 14.10.2005 kell 18.00 Tallinn, Estonia kontserdisaal
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER
NYYD ENSEMBLE solist BRETT DEAN (vioola, Austraalia)
Dirigent Olari Elts
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Brett Dean
Kavas:
Brett Dean. Kontsert vioolale ja orkestrile (2005)
Beat Furrer. “Chiaroscuro“
Giacinto Scelsi. “Chukrum“
Brett Dean. “Game Over“
Helena Tulve. “Abysses“
Claude Vivier. "Paramirabo"

Kontserti toetab Australia Council

Austraalia helilooja ja vioolakunstnik Brett Dean on festivali peategelane rohkem kui ühes kehastuses. Dean on nimelt harukordseid näiteid tänapäeva muusikamaailmas, kes on ühtviisi tipus -koostöös tähtsaimate orkestrite ja dirigentidega, silmapaistev kesksetel kontserdilavadel - nii komponisti kui interpreedina. Deani püsi-partneriteks on näiteks dirigendid Sir Simon Rattle, Markus Stenz ja Daniel Harding, Eesti dirigentidest Tõnu Kaljuste. 1984. aastal, peatselt pärast Queenslandi konservatooriumi lõpetamist sünnilinnas Brisbane’is, jätkas Dean õpinguid Saksamaal, ühtlasi sai temast 15 aastaks Berliini Filharmoonikute koosseisuline vioolamängija. 27-aastaselt (1988) alustas Dean komponeerimist, praeguseks on ta oma põlvkonna rahvusvaheliselt enamesitatud heliloojaid. Suur osa ta loomingust toetub kirjanduslikele, poliitilistele või visuaalsetele impulssidele, kaasa räägib ka suurepärase interpreedi kogemus. Deani siin kõlav uhiuus Vioolakontsert on BBC Londoni SO, Los Angelesi Filharmoonikute ja Sydney SO ühistellimus, esiettekanne toimus k.a aprillis Barbicani keskuses, solistiks autor ise. Juunis tõi Concertgebouw-orkester esiettekandele Holland Festivali poolt tellitud teose “Parteitag”, järjekorras ootavad tellimused/esiettekanded Berliini Filharmooni-kutelt ja Rattle’ilt, oratooriumitellimus Proms’ilt, viiulikontsert Kölni Filharmoonikutele ja Frank Peter Zimmermannile. Dean olnud solistiks orkestrite ees nagu “oma” Berliini Filharmoonikud, Frankfurdi RSO, Montreali ja Melbourne’i SO, on toonud esiettekandele üle 50 uudisteose teistelt nimekatelt heliloojatelt, sh Henze, Kurtag ja Rihm. Dean tegutseb ka dirigendina.
http://www.amcoz.com.au/comp/d/bdean.htm
http://www.intermusica.co.uk/artists/biography.html?ContentID=1506&Category=Composer/Conductor

pilet 120.- (80.-)

Artiklid
1.Brigitta Davidjants | Festival NYYD 2005 – pidu nüüdismuusika sõpradele
Allikas: Eesti Päevaleht
2.Igor Garšnek | “NYYD ‘05” põnev avang
Allikas: Sirp

R 14.10.2005 kell 22.00 Tallinn, Kanuti Gildi SAAL
"Top of Europe" esitleb: GOTHENBURGCOMBO (Rootsi)
GOTHENBURGCOMBO
DAVID HANSSON (kitarr)
THOMAS HANSY (kitarr)
Valgus Andreas A. Björklund
Kavas:
Steve Reich."Nagoya Guitars"
Tony Blomdahl. SETS
Stefano Scodanibbio. "Quando le Montagne si colorano di rosa"
Lars Carlsson. "Further"
J. Fedric Bergström. "The Combo Song"
Peter Hansen. "12-string Noon"
Henrik Strindberg. "Unnggg"
Mirjam Tally. “I have seen seen”. Esiettekanne!

Koostöös Rootsi Rikskonserter’iga

1999. aastal Göteborgis asutatud TheGothenburgCombo on lühikesel tegutsemisajal äratanud tähelepanu ebakonventsionaalsete kontsertide ning erakordse musikaalsusega. Eelmisel suvel võitis duo peapreemia ja publikupreemia tähtsaimal kitarriduode konkursil maailmas, Montelimaris Prantsusmaal. Ansambli taotluseks on ühendada klassikalise aluspõhjaga kõikvõimalikke tänapäeva mõjutusi. TheGothenburgCombo võib esitada 19. sajandi populaarmuusikat ajaloolistel instrumentidel, tugevarütmilist elektroonikat koos DJ-dega, keerukaid nüüdisteoseid, kuid peasihiks jääb alati kommunikatsioon kuulajaga. Suur osa duo repertuaarist on tellitud heliloojatelt-mõttekaaslastelt. Uute loominguteede otsingul on sageli tehtud koostööd teiste kunstialade esindajatega: näitlejate, poeetide, performance’i-, video- ja visuaalsete kunstnikega. Sel hooajal annab ansambel kontserte ka Balkani riikides, Prantsusmaal, Hispaanias, Saksamaal ning Kalifornias.
http://www.gbgcombo.com/

pilet 80.- (60.-)

L 15.10.2005 kell 17.00 Tallinn, Õpetajate Maja saal
ANSAMBEL U
Dirigent FABRICE PIERRE (Lyon)
Tarmo Johannes (flööt)
Meelis Vind (klarnet)
Merje Hallik (viiul)
Levi-Danel Mägila (tšello)
Taavi Kerikmäe (klaver)
Vambola Krigul (löökpillid)
Kavas:
Märt-Matis Lill. Uus teos (esiettekane)
Gerard Grisey. "Talea"
Tristan Murail. "barque Mystique"
Tatjana Kozlova. "Circles"

Kontserti toetavad Prantsuse Kultuurikeskus ja AFAA

Kava on osa festivali teemast Tristan Murail ja spektraalmuusika. Murail’ ja Grisey teoseid dirigeerib Murail’iga koos töötav Lyoni dirigent Fabrice Pierre, kohal viibib ka helilooja ise. Ansambel U: on asutatud aastal 2002 Taavi Kerikmäe ja Tarmo Johannese eestvedamisel. Sellesse kuuluvad silmapaistvad noorema generatsiooni muusikud, kellest mitmed on ennast uue muusika alal täiendanud välismaal. Ansambel tegeleb nii kaasaegse muusika klassikasse kuuluvate teoste kui ka eksperimentaalsete kompositsioonidega.

Pilet 80.- (60.-)

L 15.10.2005 kell 19.00 Tallinn, Sakala keskus
LONDON SINFONIETTA
Dirigent FRANCK OLLU
John Constable (klaver)
Simon Haram (saksofonid, lühilaineraadio)
Mira Calix (külalisesineja Warp Records`ist)
Videod: Flat-e, Bluespoon
Heli: Sound Intermedia
Kavas:
“WARP Works ja 20. sajandi meistrid” / “WARP Works and 20th Century Masters”
György Ligeti. “Sümfooniline poeem 100 metronoomile”
Conlon Nancarrow. Etüüd nr 7
John Cage. Sonaadid 1 ja 2 (kogumikust “Sonaadid & interluudiumid”)
Boards of Canada. “Disintegrations 2: Pete standing alone“
John Cage. Sonaadid 5 ja 6 (kogumikust “Sonaadid & interluudiumid”)
Mira Calix. “Nunu“ (instrumentaalse versiooni maailmaesiettekanne)
Aphex Twin. “Disintegration nr 3: afx237“
Karlheinz Stockhausen. “Spiraal” saksofonidele, lühilaineraadiole, live-elektroonikale.

Vaheaeg. Ekraanidel Warpi videod

Charles Ives. “Vastamata küsimus“
György Ligeti. Kammerkontsert
Squarepusher. “Port Rhombus“
Squarepusher. “Disintegrations 1: The Tide“

Kontserti toetab Briti Nõukogu

London Sinfonietta on Briti ja maailma tuntumaid suuri uue muusika ansambleid-kammerorkestreid (“Briti nüüdismuusikaansambel number 1”. New York Times). Sheffieldi legendaarne plaadifirma Warp records on alustajaid ja senini juhtpositsioonil ühe huvitavama digitaalse subkultuuri, eksperimentaalse elektroonilise tantsumuusika - electronica või IDM (Intelligent Dance Music) tipptegijate koondajana. Võiks arvata, et raske on leida vastandlikumaid institutsioone. 2003. aastast on aga Londonis, Roomas, Berliinis, Amsterdamis köitnud täissaale London Sinfonietta ja Warp records’i ühisprojektid Warp Works, millest on saanud provokatiivsemaid, kummalisemaid ning diskuteeritumaid sündmusi Euroopa paari viimase aasta uue muusika areenil (“vaikne revolutsioon”. The Telegraph). IDM ikoonide nagu Nightmares on Wax, Aphex Twin, Boards of Canada, Squarepusher originaalteoste elektrooniline energia on transformeeritud noorte heliloojate David Horne’i ja Morgan Hayesi poolt London Sinfonietta eliitsolistide (võimendatud) akustilistele instrumentidele. Visuaalselt poolelt on haaratud Warpi haruldased videod ning Flat-E ja Bluespooni tööd. Kava üheks kõrgpunktiks on Mira Calixi “Nunu”, kus Warpi elektroonikastaar Lõuna-Aafrikast kasutab partituuris elusaid putukaid. Ühisprojekti kontseptsiooniks on kaardistada paralleele ja ühendavat, aga ka vastandeid ja vasturääkivusi 20. sajandi klassikalise avangardi meistrite John Cage’i, Karlheinz Stockhauseni, Conlon Nancarrow’, György Ligeti omal ajal läbimurdeliste tähtteoste, ning raadiost ja TV-st futuristlikke urbaanseid helisid ammutava eksperimentaalse klubimuusika vahel. Kava on presenteeritud tavalisest kontserdivormist eristuvas multimediaalses keskkonnas. London Sinfonietta on püsinud uusima helikunsti noateral oma asutamisest 1968 tänaseni. Ansambel olnud mõttekaaslaseks ning hiilgava esituskvaliteediga esiettekandjaks paljude nüüdismuusikakorüfeede nagu Iannis Xenakise, Pierre Boulezi, Harrison Birtwistle’i, György Kurtági uutele teostele, aga on olnud ka esimesi alternatiivsete kontserdipaikade avastajaid, tuues muusika metroojaamadesse, kunstigaleriidesse, vanglatesse. Uusima ajaspüsimise sammuna lisandusid põhikoosseisu 18 instrumentaalsolistile-ansamblistile kaks Sound Intermedia elektroonikut. Kodulehekülg www.londonsinfonietta.org.uk on tõhus interaktiivne lisa-allikas ansambli eesmärkide ja tegevuse kohta. “Riigi, võib-olla maailma, juhtiv moodsa muusika ansambel” (Sunday Times)
www.warprecords.com
www.littlebig.org.uk, www.miracalix.com, www.bluespoon.com, www.flat-e.com
pilet 150.- (100.-)
Artiklid
1.Andres Lõo | Mõrumagus sümfoonia pani mõtlema
Allikas: Postimees
2.Evi Arujärv | Avangard sööb iseennast
Allikas: Sirp

L 15.10.2005 kell 22.30 Tallinn, Sakala keskus
WARPi AFTERPARTY
Mira Calix - N>E>D - VJ Flat-E DJ AIVAR TÕNSO
Alates 1989 tegutsev Warp Records on ajastu innovatiivsemaid leibleid, kes on samas suutnud saavutada laiema kõlapinna. Oma ajast ees ja suunanäitajana tegutsedes on Warp suutnud koondada enese ümber oma žanri parimaid artiste, kellest nii mõnelgi elava legendi kuulsus. Alustati klubilises võtmes bleep techno’ga (LFO, Sweet Exorcist, Nightmares on Wax), 90ndate esimesel poolel saavutati liidriroll abstraktsema elektroonika arendamisel (Autechre, Squarepusher, Aphex Twin). Hilisem areng on toonud kõrvalepõikeid kõik-võimalikesse valdkondadesse hiphopist (Anti Pop Consortium, Beans) uue kooli rockini (Maximo Park, Gravenhurst).
Aivar Tõnso

kehtib kontserdile ostetud pilet
eraldi pilet 75.-

P 16.10.2005 kell 17.00 Tallinn, Teater NO99
LES TEMPS MODERNES (Lyon)
Dirigent FABRICE PIERRE
Kavas:
Tristan Murail. Bois Flotté
Gérard Grisey. Périodes
Mari Vihmand. Uus tes (esiettekanne)
Tristan Murail. Winter Fragments

Kontserti toetavad Prantsuse Kultuurikeskus ja AFAA

Festivali teine teemahelilooja on maailmanimega Prantsuse helilooja Tristan Murail. Murail on 70ndatel esile tõusnud nn spektraalmuusika alusepanija ning tähtsaim autor, koos Gérard Grisey’ga; mõlemalt kuuleb festivalil mitut teost. Murail viibib festivalil kohal, kohtub muusikatudengite ja kuulajatega. On väidetud, et Murail on mõjutanud ja muutnud enam kui ükski teine elav helilooja muusika (heli)materjali olemuse mõistmist. Vastukaaluna seni domineerinud Boulezi või Stockhauseni serialismi abstraktsetele struktuuridele, lähtub spektrimuusika heli enese akustilistest kvaliteetidest, sageli kasutades teatud heli (selle “spektri”) mikroehituse arvutianalüüsi kui mõttelennu suunajat uue teose partituuri sünnil. Nagu oleks Messiaeni üliterav harmooniline kuulmine läbi tehnoloogia avardunud uuele, väga tänapäevasele peenenemise tasandile. Murail: “Teen muusikat, töötades helimaterjaliga nagu skulptor, avades vormi, mis on peitunud kivirahnu.” 90ndatel on Murail hakanud töötama järjest keerukamate heliobjektide kallal, kasutades nii erinevaid allikaid nagu Mongoolia kõrilaul, Tiibeti traditsioonilised instrumendid ja isegi loodushääled nagu veevulin kividel. Murail’ loomingu teoreetilise uudsuse ja keerukuse juures ilmutab see kõikehõlmavat huvi harmoonia, kõla, helivärvi vastu, mis annavad talle kindla koha suurte Prantsuse heliloojate reas üle Boulezi Messiaeni, Raveli ja Debussy juurde. Murail on võitnud palju auhindu, teda on ulatuslikult esitatud Euroopas, Aasias, Austraalias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ta on olnud arvutimuusika professor Pariisi konservatooriumis, kompositsiooniprogrammi juhte nüüdismuusikakeskuses IRCAM ning on õpetanud arvukates akadeemiates ja kursustel üle maailma, sh Darmstadti kursustel. Praegu on ta kompositsiooniprofessor Columbia ülikoolis New Yorgis.
Ansambel Les Temps Modernes on olnud Tristan Murail’ teoste silmapaistev interpreet, tihti koostöös Murail’ endaga. Ansambli CD/DVD Murail’ teostega (2002) pälvis Charles Cros’ Akadeemia Suure Auhinna. Les Temps Modernes (Moodsad ajad) asutati Lyonis 1993, kunstilisteks juhtideks Louis Bergerard ja Michel Lavignolle, osalejaiks põhiliselt Lyoni kahe rahvusliku konservatooriumi õppejõud. Keskenduti suurtele nüüdiskammerteostele heliloojatelt nagu Messiaen, Schönberg, Berio, Crumb, Donatoni. Seejärel lisandusid projektid, mis hõlmavad akustilisi instrumente ja elektroonikat. Ansambel on esinenud enamikul Prantsuse paljudest nüüdismuusikafestivalidest, samuti Šveitsis ja Kanadas.
Fabrice Pierre õppis Pariisi konservatooriumis harfi ja dirigeerimist, pälvides neli Esimest preemiat (harfi, kammermuusika, analüüsi ja dirigeerimise alal). 1980. aastast sai temast Ensemble InterContemporaini abidirigent Peter Eötvösi juures. 1997. aastast on Pierre Lyoni rahvusliku konservatooriumi harfiprofessor ja nimeka üliõpilasansambli “l’Atelier du XXčme sičcle” muusikadirektor. Pierre juhatab regulaarselt ka ansamblit “Les Temps Modernes”. Teiste uue muusika ansamblite kõrval (“Court Circuit“,“Ars Nova“) on Pierre dirigeerinud sümfooniaorkestreid Prantsusmaal (Orchestre Philharmonique de Radio France, Orchestre National de Lyon jt), Itaalias ja Soomes. Harfistina on Pierre võitnud Marie-Antoinette Cazala nimelise harfikonkursi (1984, Gargilesse), on osalenud harfisolisti ja –ansamblistina arvukatel festivalidel Euroopas ja Jaapanis.

pilet 120.- (80.-)
Artiklid
1.Igor Garšnek | Spektraalmuusika laineil
Allikas: Sirp

E 17.10.2005 kell 19.00 Tallinn, Linnateatri Taevalava
Multimeediaetendus LEND-AJAD
KÜBERSTUUDIO
Kavas:
Rauno Remme. "Altes Kind"
John Cage. "Living Room Music"
Pierre Jodlowski. "Dialog/Nodialog"
Kaija Saariaho. "Mirrors"
Monika Mattiesen. "Mandragora"
Helen Tulve. "Lendajad"
Mart Siimer. "Kadunud sõna 2" (esiettekanne)
Jüri Reinvere. "a.e.g." (esiettekanne)

Lend-ajad, senitundmatud taevakehad, komeetide ja meteooride sugulased, võivad tulla nähtavale nagu pulseeriv Cage või nagu unenäona hajuv Saariaho, groteskne Remme või tehnoloogiline Judlowski, erineva poeesia kütkes vaevlevad Reinvere, Siimer või Tulve. Linnateatri Taevalava puutumatus inetrjööris põimib Monika Mattiesen koos oma kaaslastega Küberstuudiost muusikahelisid live-elektroonika, interaktiivse video, valguse ja tantsuga, lennates läbi aja erinevate dimensioonide, peeglis ja dialoogis, sise- ja välisruumis.

Küberstuudio sai alguse 2000. aastal flötist Monika Mattieseni ja helilooja Margo Kõlari koostööst. Ansambli kandvaks ideeks on sünteesida akustilist ja elektro-akustilist muusikat muude kunstivaldkondadega nagu valgus, video, maalikunst, tants ja film, samuti ühendada muusikat kunsti visuaalsete vormidega. Küberstuudio kunstiline juht Monika Mattiesen lõpetas Eesti Muusikaakadeemia Jaan Õuna juhendamisel. Ta on osalenud IRCAM/Acanthes stipendiaadina elektroakustilise muusika meistrikursustel Camilla Hoitenga juhendamisel ning läbinud meistrikursused Stockhauseni festivalil Kürtenis. Solisti ja kammermuusikuna on Mattiesen esinenud Eestis, Soomes, Lätis , Poolas, Rootsis, Venemaal, USA-s, Columbias, Kreekas. Monika Mattiesen on salvestanud ja toonud esiettekandele mitmeid spetsiaalselt temale kirjutatud flööditeoseid, autoriteks Erkki-Sven Tüür, Tõnu Kõrvits, Mart Siimer, Mirjam Tally ja Galina Grigorjeva.
pilet 80.- (60.-)
Artiklid
1.Heili Vaus-Tamm | Monika Mattiesen – uue muusika Lorelei
Allikas: Sirp

T 18.10.2005 kell 19.00 Tallinn, Estonia kontserdisaal
TALLINNA KAMMERORKESTER
Solist BRETT DEAN (vioola, Austraalia) Dirigent TÕNU KALJUSTE
Kavas:
Erkki-Sven Tüür. "Rada ja jäljed"
Brett Dean. "Intimate Decisions" soolovioolale (esitab autor)
Brett Dean. "voices of Angles"
Carlo Gesualdo da Venosa. Madrigalid. Tõnu Kaljuste orkestriseade
Brett Dean. "Carlo"

Gesualdo muusikast inspireeritud “Carlo” on Brett Deani enimesitatud teos, mida on mängitud paljudes maades kokku üle 50 korra. ““Carlo”, hüpnootiline partituur keelpillidele, sämplerile ja lindile tõestab, et Dean on võib-olla kõige olulisem Austraalia heliloojatest.” (Times, 2001). “Intimate Decisions” on teos soolovioolale, mida autor on rohkesti esitanud mitmel pool maailma. “”Intimate Decisions” lõpeb uskumatult peene diminuendoga, mis meenutab, et autor oli Karajani-aegse Berliini Filharmoonikute liige” (Guardian, 2004).
pilet 100.- (60.-)

Artiklid
1.Virve Normet | Teel tunnetamise lõpmatusse
Allikas: Sirp

K 19.10.2005 kell 19.00 Tallinn, Estonia kontserdisaal
KRONOS QUARTET (USA)
Solist PAUL HILLIER (laul)
Kronos Quartet
David Harrington (viiul)
John Sherba (viiul)
Hank Dutt (vioola)
Jeffrey Zeigler (tšello)
Kavas:
John Zorn. “Cat O' Nine Tails“ *
Charles Mingus / Sy Johnson. “Myself When I Am Real“ +
Pelle Gudmundsen-Holmgreen. “Moving Still“. * Maailmaesiettekanne
Peteris Vasks. Kvartett nr 5. * Maailmaesiettekanne
Steve Reich. “Triple Quartet“ *

* Loodud Kronos Quartet’ile
+ Seatud Kronos Quartet’ile

Kontserti toetab Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Eestis.

Üle 30 aasta on Kronos Quartet järginud unikaalset kunstilist nägemust, ühendades peatumatu otsinguvaimu püüdega avardada keelpillikvarteti haaret ja kontekste. Selle jooksul on ansamblist saanud üks meie aja tunnustatumaid ja mõjukamaid muusikakollektiive, mis on andnud üle maailma tuhandeid kontserte, avaldanud üle 40 teedrajava plaadistuse, teinud koostööd lugematute kõige erinevamate heliloojatega, tellides ja tuues esiettekandele üle 450 uue teose. Kronose tööd ehivad arvukad auhinnad, sh parima kammermuusikaesituse Grammy (2004) ja “Musical America” Aasta muusik (2003). Kauaaegsed, sügavuti-arenenud koostööd seovad kvartetti rea nimekate heliloojate-mõttekaaslastega nagu Terry Riley, Philip Glass, Steve Reich (kes pälvis Grammy Kronose poolt plaadistatud teose “Different Trains” eest), Franghiz Ali-Zadeh, Osvaldo Golijov. Partnerite loetelu hõlmab legendaarse Bollywoodi filmilaulja Asha Bhosle, rumeenia mustlasbändi Taraf de Haidouks, Modern Jazz Quartet’i, Tom Waitsi, David Bowie, beat-poeet Allen Ginsbergi. Kronose piireavardav repertuaar ulatub 20. sajandi klassikutest (Bartók, Šostakovitš, Webern) ja nüüdisheliloojatest (Gubaidulina, Pärt, Schnittke) džässilegendide (Ornette Coleman, Charles Mingus, Thelonious Monk) ja keelpillikvarteti jaoks üllatavate autoriteni nagu Jimi Hendrix, Pakistani vokaalvirtuoos Pandit Pran Nath, avangardsaksofonist John Zorn.

pilet 150.- (100.-)

Artiklid
1.Vahur Luhtsalu | Kvartetimuusika triumf “NYYDil”
Allikas: Sirp

N 20.10.2005 kell 19.00 Tallinn, Niguliste kiriku muuseum- kontserdisaal
EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR
Solist LENA WILLEMARK (sopran, Rootsi)
Dirigent PAUL HILLIER
Kavas:
Jaakko Mäntyjärvi. "Canticum Calamitatis Maritimae"
Karen Rehnquist. "Teile dich Nacht" (text Nelly Sachs)
Toivo Tulev. Uus teos. Esiettekanne.
pilet 100.- (60.-)

Artiklid
1.Evi Arujärv | Kas me sellist armastust tahamegi?
Allikas: Sirp

R 21.10.2005 kell 19.00 Tallinn, Teater NO99
FATIMA MIRANDA (Hispaania)
Kontsert-etendus “DIAPASSION”
Fátima Miranda muusika autor, laulja-esitaja, kujundus, videod
Heli Faustino Rosón
Valgus José Manuel Guerra
Kostüümid En Escena
Multitrack editing Andrés Vázquez
Video teostus Luis Emaldi
Kontserti toetab Hispaania Suursaatkond ja Hispaania Välis- ja Koostööministeerium
Programmi España Accion Cultural Exterior raames.

Fátima Miranda kuulub kõrvuti Meredith Monki, Diamanda Galáse, Iva Bittova and Sussan Deyhimiga sellesse naismuusikute eliitringi, kelle piireületav vokaalakrobaatika on andnud uue tähenduse mõistele “laulmine”, kirjutab Genti “De Morgen”. “Ta suudab tekitada helisid, mis tavapäraselt kuuluvad vaaladele, huntidele, lindudele, loodusjõududele. Vokaalkunstile lisanduvad teatritehnikad, tugev visuaalne ja füüsiline keel“. Miranda on üle 20 aasta uurinud eri maade hääle- ja vokaalkultuure, samuti inimkeha puhk- ja löökpillipotentsiaali, tegelenud süstemaatilise enesearenduse ja eksperimentidega. Ta on treeninud mikrotoonide ja ülemhelide kasutamist, õppinud bel cantot, Jaapani traditsioonilist laulu Yumi Nara ning mongoli kõrilaulu Tran Quang Haï juures. Mitmel korral on ta õppinud pikemalt Indias legendaarse Dagari perekonna juures, kus dhrupad-laulu traditsioon on isalt pojale edasi kandunud läbi 19 põlvkonna. Miranda arsenali mahuvad ka mikrotonaalsus ning rütmid, mida leidub rikkalikult Hispaania muusikapärandis nagu flamenco, Galicia aturuxo, baski mägilaste hüüded irrintxis, baleaari joodeldamine, gomero vilistamiskunst. Kõigest sellest lõi Miranda, dialoogis Lääne ja Ida traditsioonide ja avangardi esteetikaga, oma unikaalsed vokaaltehnikad, kus nelja oktavit katvad, sageli multifoonilised võtted ei vaja elektroonilisi abivahendeid, ja ainuomase muusika- ja teatrikeele. Fátima Miranda elab Madridis. Ta on kaitsnud kraadi kunstiajaloos, avaldanud kaks raamatut arhitektuurist ja urbanismist. Töötades 80ndatel Madridi Complutense ülikooli muusikaraamatukogu direktorina, kirjutas ta raamatu “La Fonoteca”, mis pälvis rahvusliku kultuuriauhinna; õppis kuulmise treenimist, altsaksofoni ja löökpillimängu. Miranda on esinenud oma sooloetendustega lugematutel nüüdis-, vokaal- ja eksperimentaalmuusikafestivalidel, samuti teatri- ja performance’i-sündmustel Euroopas ja Ameerikas. “Fátima on särav täht vokalistide taevas. võrreldamatu oma täpse stiiliga, mis haarab flamenco, dhrupad’i ja Yma Sumac’ut meenutava virtuoossuse”(Zitty, Berliin)

pilet 120.- (80.-)

Artiklid
1.Heili Vaus-Tamm | Tänapäeva šamaan videoekraaniga
Allikas: Sirp

R 21.10.2005 kell 21.00 Tallinn, Kinomaja saal
QUASAR SAXOPHONE QUARTET (Montreal)
Quasar Saxophone Quartet
Marie-Chantal Leclair (sopransaksofon, kunstiline juht)
Mathieu Leclair (altsaksofon)
André Leroux (tenorsaksofon)
Jean Marc Bouchard (baritonsaksofon)
Kavas:
Jean-François Laporte (Canada). Procession (2002) Klas Torstensson (Netherlands/Swede). Solo for bass saxophone Licks & Brains I (1987-88)
Michel Frigon (Canada). New work (2004)
Claude Vivier (Canada). Pulau Dewata (1977)
Timo Steiner. Uus teos (esiettekanne)

Kontserti toetavad Conseil des arts du Canada ja Conseil des arts et des lettres du Québec

Quasar Saxophone Quartet
tegutseb Montrealis alates 1994. aastast ning on tuntud oma energia, otsingute, suurepärase mängutaseme poolest. Kvarteti tegevus hõlmab mitmeid uue muusika žanre: instrumentaalteosed, elektroonika, instrumentaalne teater, multidistsiplinaarsed projektid. Ansambel peab oluliseks interpreedi ja helilooja koostööd ning on tellinud arvukalt uudisteoseid. Quasar on aktiivne esineja kodumaistel uue muusika üritustel, on andnud kontserte Hollandis, Hispaanias, Prantsusmaal. Kvarteti liikmed on tunnustatud ka muudes tegevussuundades. Ansambli juht Marie-Chantal Leclair lööb kaasa eksperimentaalrockansamblis Miriodor, on Montreali kontserdiühingu Codes d'accès president. Jean Marc Bouchard õpetab saksofoni Montreali ülikoolis ning juhib sealset improvisatsiooniansamblit. André Leroux on nimekas džässmuusik, esineb ja plaadistab mitme juhtiva Kanada džässansambli koosseisus.

pilet 80.- (60.-)

L 22.10.2005 kell 18.00 Tallinn, Raekoda
“RÜÜTLITE LAULUD” — ESIETTEKANNETE KONTSERT
REVAL ENSEMBLE
Risto Joost (laul)
Neeme Punder (flöödid)
Alina Sakalouskaya (mandoliin)
Eda Peäske (harf)
Aare Tammesalu (tšello)
Kavas:
esiettekandel uued teosed Tõnu Kõrvitsalt, Margo Kõlarilt, Tõnis Kaumannilt, Ülo Krigulilt.

Reval Ensemble’i festivalikava koosneb uudisteostest, kus heliloojatetele on olnud tekstiks ja inspiratsiooniks minnesängerite laulude ehtsas mittelhochdeutsch-murrakus luule, samuti analoogilised vana-hispaania tekstid.

Kaasaegsete heliloojate muusikat esitav REVAL ENSEMBLE tegutseb aastast 1999. Ansambli tuumiku moodustavad flötist Neeme Punder, pianist Lea Leiten ja tšellist Aare Tammesalu. Esimesed kontserdid anti festivalidel Gaida Vilniuses ja NYYD Tallinnas 1999. aasta sügisel, kõlas saksa helilooja York Hölleri muusikat. Seejärel on ansambel esinenud kontsertidega Eestis, Lätis (Wagneri saal, Riia) ja Belgias (Brugge Concertgebouw) ning salvestanud
eesti heliloojate uudisloomingut Eesti Raadiole. 2002. aastal valmis Reval Ensemble´l heliplaat “To Reach Yesterday” Lepo Sumera teostega belgia firmale Megadisc. Hooajal 2002/03 viis ansambel läbi kontserdisarja "Visioonid", millel kõlasid eesti heliloojate uute teoste esiettekanded.
Koostööpartneriteks on olnud sopran Anu Komsi, metsosopran Teele Jõks,näitleja Kärt Tomingas, löökpillimängija Madis Metsamart, saksofonistid Lembit Saarsalu ning Villu Veski, pianist Arbo Valdma, klarnetist Toomas Vavilov, Tallinna Keelpillikvartett, Tobiase Keelpillikvartett jt. Reval Ensemble'ile on loonud uusi teoseid Patrick de Clerck, Wim Henderickx, Lauri Jõeleht, Tõnis Kaumann, Tõnu Kõrvits, Märt-Mattis Lill, Eino Tamberg, Toivo Tulev, Helena Tulve ja Mari Vihmand.

pilet 80.- (60.-)

L 22.10.2005 kell 19.00 Tartu, Vanemuise kontserdimaja
“THE SOUND OF BEAUTY”
SINGER PUR - vokaalansambel (Saksamaa)
Claudia Reinhard (sopran),
Klaus Wenk (tenor)
Markus Zapp (tenor)
Manuel Warwitz (tenor)
Reiner Schneider-Waterberg (bariton)
Marcus Schmidl (bass)
Kavas:
rahvaste armastuslaulud – Monteverdi, Hassler, Brahms, Schumann, Lindberg, Cornet, Mäntyjärvi, Ravenscroft, Lechner, Silcher, Hawley, Heymann
“Põsk põse vastu” (pop- ja jazztöötlused) – Carroll Coates, George Gershwin, Erroll Garner, Irving Berlin, Chick Corea, Sting, Lennon/McCartney, Billy Joel

Kontserte toetab Goethe Instituut

Singer Pur tegutseb aastast 1991, kriitikute meelest on tegu praegu parima Saksa vokaalansambliga. 1994 võitis viiest nimeka poistekoori Regensburger Domspatzen veteranist ning kõrgete nootide jaoks appi võetud Rootsi sopranist koosnev sekstett 1. preemia võistlusel "Deutsche Musikwettbewerb", aasta hiljem pälviti Grand Prix Tampere festivalil. Ansambel on üles astunud paljudel festivalidel ja kontsertsarjades Euroopas, USAs, Kanadas, Aafrikas, Lähis-Idas, Kesk-Aasias. Juba kuuendat aastat järjest jätkuvad Singer Puri menukad ühisprojektid maailmakuulsa Hilliard Ensemble’iga, kus lauldakse kuni 10-häälelist varajast ja nüüdismuusikat. Sekstett valdab suurt osa kogu a cappella ansamblirepertuaarist. Lauldakse varajast ja renessansspolüfooniat, mille eest on pälvitud rahvusvahelisi plaadiauhindu (sh aasta parima vanamuusikaplaadi auhind ajakirjalt "Le monde de la musique"), nüüdismuusikat (ansamblile on kirjutanud Wolfgang Rihm, Salvatore Sciarrino, Ivan Moody, Joanne Metcalf), džässi (Singer Pur oli siinse “Jõulujazzi” peaesineja 1998. aastal, Anne Ermi hinnang: “kuulub Euroopa vokaalansamblite eliiti”), rahvalaulude, sving- ja popmeloodiate virtuooslike king-singers’like töötlusteni välja. “Kultiveeritud ansamblikõla” (FonoForum). “Imetlusväärselt kristalne häälekultuur” (Stereoplay).


pilet 120.- (80.-)

L 22.10.2005 kell 20.00 Tallinn, Vene Kultuurikeskus
NYYD ’05 LÕPPKONTSERT
“ONE”
MICHEL VAN DER AA KAMMEROOPER
sopranile, videole ja elektroonikale
Solist BARBARA HANNIGAN (Kanada)
Režissöör MICHEL VAN DER AA (Holland)
Projekti toetavad Fonds voor Amateurkunst en Podiumkunsten, Gaudeamus Foundation ja Hollandi Kuningriigi Suursaatkond.

Michel van der Aa (s 1970) on oma põlvkonna väljapaistvamaid ja huvitavamaid heliloojaid. Tema “One” (2002), kammerooper sopranile, videole ja elektroonikale on paaril viimasel aastal enim tähelepanu võitnud muusikateatriproduktsioone Euroopas. Seda on kriitikute ja kuulajate vaimustuse saatel esitatud Hollandis, Berliinis, Pariisis, Zagrebis, Oslos, Varssavis, Budapestis, Peterburgis; Tallinna tuleb “One” vahetult pärast Veneetsia biennaali. “One’i” peetakse soprani-näitleja loomuliku hääle ja elektrooniliste kõlade, laval toimuva ja video-tegelikkuse virtuoosse ja andeka sümbioosi teedrajavaks näiteks. “Tõeliselt uut tüüpi puhtmuusikaline multimeedia-draama” (De Telegraaf). Teose teemaks on enesega vastamisi seadmine, identsusekadu. Viis eakat naist meenutavad pöördelist sündmust oma elus. Selgub, et protagonist on olnud seotud iga juhtumiga. “Teos haarab üle põlvkondade, ilmutades oma saladusi peegli selgusega.” (Tagesspiegel). Michel van der Aa õppis kuulsas Haagi kompositsiooniteaduskonnas Wagenaari, van Bergeijki ja Andriesseni juures, lõpetas seejärel New Yorgi filmiakadeemias filmirežii kursused. Talle on omased muusika kujundlik, ekspressiivne jõud, samuti eriline teatripärane kujutlusvõime, helirea ja visuaalsete elementide fantaasiarikas sulam. Pole ime, et ta teoseid on kirjeldatud Escheri graafika muusikalise ekvivalendina. Van der Aa teoseid on suure menuga esitatud uue muusika festivalidel Pariisis, Varssavis, Los Angelesis, Amsterdamis, Brüsselis, Londonis, Huddersfieldis, Veneetsias, Donaueschingenis, Oslos, Moskvas, Zagrebis jm. Kahe viimase aasta jooksul on talle määratud Gaudeamuse, Vermeuleni, Charlotte Köhleri ja Siemensi kompositsiooniauhinnad. “Üks originaalsemaid ja järjekindlamaid muusikalisi mõtlejaid.” (Berliner Zeitung). “Paistab, et lähitulevikus on oodata van der Aa domineerimist Euroopa nüüdismuusikas” (Budapest Sun).
“One” kui üheainsa diiva ooper-performance nõuab erakordselt võimekat solisti, seega Kanada sopranil Barbara Hanniganil produktsioonis keskne koht. “Solist lahendab kaelamurdvaid rütmilisi ja meloodilisi ülesandeid tabamatu tehnilise kerguse ja haruldase musikaalsusega.” (Het Parool). Hannigan on kõrgelt hinnatud klassikalaulja, kelle suurimad saavutused pärinevad siiski nüüdismuusikast. Lisaks van der Aa “One’ile” on ta laulnud Saskiat Louis Andriesseni ja Peter Greenaway ooperis “Writing to Vermeer” Netherlands Opera’s, on olnud solistiks Ligeti teoses “Mysteries of the Macabre” ja Reichi “Tehillimis” Berliini Filharmoonias, laulnud Ligeti erinevaid teoseid BBC Proms’il koos London Sinfoniettaga ning Salzburgi festivalil.
www.doublea.net
www.boosey.com/vanderaa
http://www.barbarahannigan.com/

pilet 120.- (80.-)

Artiklid
1.Evi Arujärv | Veidrad asjad ühes kummalises kohas
Allikas: Postimees
2.Evi Arujärv | Külmusest, ilust ja heledusest
Allikas: Sirp